Vanas Hiinas usuti, et selle köögivilja söömine toob õnne ja pika elu, mistõttu serveeriti seda uusaasta pidusöökidel õitsengu sümbolina.
Hele roheline mugula paljastab oma tõelise värvi alles lõigates: mahlane roosa-karmiinpunane viljaliha meenutab arbuusitükki. Miks tasub süüa arbuusrediseid ja kuidas neid köögis kasutada?
Arbuusredis sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, mis soodustavad keratiini moodustumist, tugevdades juukseid ja ennetades nende murdumist, samuti andes küüntele tugevuse ja tervisliku läike. Kuid see on vaid väike osa selle kasulikest omadustest.
Ida-Aasia köögivili, mida kasvatatakse potis või aias.
Arbuusredis (Raphanus sativus var. longipinnatus), tuntud ka kui hiina redis, kasvab Ida-Aasias, peamiselt Hiinas, kus seda on juba sadu aastaid kasvatatud kulinaarsetel ja meditsiinilistel eesmärkidel. Just seal sai ta poeetilise nime „ShinRi-Mei”, mis tõlgitakse kui „ilu hinges” – viide silmatorkavale kontrastile tema tagasihoidliku rohelise koore ja küllusliku roosa viljaliha vahel, mis meenutab arbuusitükki . Selle köögivilja välimus on tema peamine eelis.
Väliselt on mugula kuju sarnane klassikalise redisega – ovaalne või veidi piklik, sileda, heleda koorega, millel on valge ja rohelise tooni varjundeid. Kuid tõeline üllatus peitub sees: mahlakas roosa-karmiinpunane viljaliha, mis mitte ainult ei köida tähelepanu, vaid annab roogadele ka ainulaadse esteetika. Maitse on õrn, kergelt magus, kerge mandli maitsega, ilma traditsioonilistele rediseliikidele omase teravuseta.
Arbuusredise kasvatamine potis on üllatavalt lihtne, isegi linnatingimustes. Valige vähemalt 25–30 cm sügavune anum, et juured saaksid areneda, ja täitke see viljaka, hästi dreneeritud mullaga, millele on lisatud liiva või perliiti. Asetage pott päikesepaistesse – ideaalselt sobivad balkon, terrass või lõunapoolne aknalauas. Seemned külvake otse mulda, jättes nende vahele umbes 5 cm vahemaa – idanemine algab temperatuuril 4–5 °C. Kasta regulaarselt, kuid mõõdukalt – muld peab olema pidevalt kergelt niiske, ilma vee seisakuta. Samuti tasub meeles pidada mulda hoolikalt kobestada ja vajadusel väetada loodusliku kompostiga. Redis valmib umbes kahe kuu pärast.
Miks tasub süüa arbuusrediseid?
Arbuusredis on madala kalorsusega köögivili (100 g sisaldab vaid umbes 20 kcal), kuid samas rikas vitamiinide ja mineraalide poolest. See sisaldab C-vitamiini, B-vitamiine, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi ja rauda. Eriti väärtuslikud on antioksüdandid antotsüaniinid, mis neutraliseerivad vabu radikaale ja toetavad ainevahetusprotsesse organismis. Nagu kirjutab Angelika Netka Interia Zdrowie‘s, aitab selle köögivilja regulaarne tarbimine puhastada organismi ja parandada üldist tervislikku seisundit.
Ajakirjas „Pharmacological Research – Natural Products” (Chitkara Ülikool, 2025) avaldatud uuring näitas, et arbuusredis sisaldab suures koguses bioaktiivseid ühendeid, mis soodustavad seedimist ja ainevahetuse reguleerimist. Autorid märgivad, et arbuusredises sisalduvad glükosinolaadid ja flavonoidid võivad mõjutada ainevahetusega seotud geenide ekspressiooni, sealhulgas PGC-1α, mis on mitokondrite funktsiooni peamine regulaator. See võimaldab oletada, et selle köögivilja regulaarne tarbimine soodustab tõhusamat energia põletamist, parandab soolte peristaltikat ja võib avaldada kaitsvat mõju seedetraktile.
Arbuusredis on väärtuslik luteiini ja zeaksantiini allikas – karotenoidid, mis mängivad võtmerolli võrkkesta kaitsmisel ja nägemisteravuse säilitamisel. Need ained suurendavad makulaarpigmendi tihedust, tagades silmadele parema kaitse päikesekiirguse ja oksüdatiivse stressi kahjuliku mõju eest. See toimib loomuliku kilbina nägemisele, mis on eriti oluline vanusega seotud silmahaiguste ennetamiseks. Redises sisalduv C-vitamiin soodustab kollageeni sünteesi, mis vastutab naha elastsuse ja veresoonte tervise eest.
Kieli ülikooli 2016. aastal avaldatud uuring näitas, et redise idud võivad pärssida süsivesikute lagundamise eest vastutavaid ensüüme, nagu α-amülaas ja α-glükosidaas. See aeglustab glükoosi vabanemist veres, mis aitab stabiliseerida veresuhkru taset ja võib aidata ennetada 2. tüüpi diabeeti. Redises sisalduvad polüfenoolid ja flavonoidid kaitsevad veresooni, aidates säilitada normaalset vererõhku ja südame tervist.
Ristõielised köögiviljad, sealhulgas arbuusredis, sisaldavad ka isotiotsüanaate – looduslikke ühendeid, millel on detoksifitseerivad omadused. India Anna ülikoolis läbi viidud esialgsed laboratoorsed uuringud näitavad, et need võivad pärssida vähirakkude kasvu ja algatada apoptoosi ehk vähirakkude programmeeritud surma. Kuigi need tulemused on esialgsed, rõhutavad teadlased, et redise regulaarne lisamine toidusse võib olla vähivastane ennetusvahend.
Mida teha arbuusredisega?
Toores arbuusredis sobib ideaalselt mereandide salatitesse, lõhe carpaccio’sse või tuunikala tartari, kus selle roosa viljaliha kontrasteerub tumedamate koostisosadega ja lisab värskust. Vahemere köögis võib seda kombineerida oliivide, feta juustu või grillitud köögiviljadega. Ida köögis sobib see suurepäraselt sojakastme, ingveri ja seesamiga, mistõttu võib seda kasutada ka loodusliku lisandina sushi, poké või rameni juurde.
Seda tasub kasutada ka võileibades ja rullides – see võib asendada klassikalisi marineeritud kurki või rediseid, andes roale peenema iseloomu. Õunasiidri ja vürtsidega marineeritud arbuusredis sobib hästi praetud liha, eriti sealiha ja pardiga, samuti laagerdunud juustudega. Küpsetatuna või grillituna oliiviõli ja maitsetaimedega võib seda serveerida sooja suupistena või lisandina teravilja- ja riisroogadele. Fusion-köögis kasutatakse seda üha sagedamini taco, taimetoitlaste burgerite ja isegi pitsa koostisosana.