Kas on võimalik süüa liha nii, et see oleks tervisele kasulik ja ei kahjustaks planeeti? Taani keskkonnakaitsjad leiavad, et on. Kui suhtuda sellesse mõõdukalt ja teadlikult.
Hiljuti ajakirjas Nature Food avaldatud uuring näitab, kui palju liha nädalas võib süüa, ilma et see kahjustaks tervist ja keskkonda.
Lühike vastus on 255 grammi liha nädalas. Kuid see kehtib ainult kana- ja sealiha kohta. Teadlaste arvates ületab märkimisväärne veiseliha tarbimine juba planeedi ökoloogilise jätkusuutlikkuse piire.
„Meie arvutused näitavad, et isegi mõõdukas punase liha tarbimine ei ole kooskõlas Maa ressursside taastumisvõimega,“ selgitas uuringu juhtiv autor, DTU Sustaini doktor Karoline H. Gebara. Ta lisas, et on ka teisi toiduvalikuid, sealhulgas lihatoidud, mis võivad olla nii tervislikud kui ka keskkonnasõbralikud.
Veiseliha mõju keskkonnale on liiga suur
Uuringus märgitakse ka, et punane liha, eriti veiseliha, ei sobi üldse keskkonnasäästliku toitumise menüüsse. Lehmade ja lammaste kasvatamine nõuab suuri maaresursse. Lisaks eritavad need loomad kasvuhoonegaase – metaani ja lämmastikoksiidi, mis võimendavad kasvuhooneefekti kümneid või isegi sadu kordi võrreldes CO₂-ga. Seetõttu ületab teadlaste arvates isegi mõõdukas punase liha tarbimine planeedi jätkusuutlikkuse piire.
Samas jääb pesketariaanide (taimetoitlased, kes lubavad kala, munad, juustu ja mee) ning taimetoitlaste ja veganite toitumine suurema tõenäosusega ökoloogiliste piiride raamesse, kuigi palju sõltub konkreetsetest toiduainete valikutest.
Mida tähendab „vähem“?
Caroline Gebara selgitab, et nad tahtsid anda inimestele konkreetse soovituse, mida tähendab „vähem liha“. Nende mudel ühendab 32 toitumisvajadust ja mitmed keskkonnaalased piirangud, pakkudes tasakaalustatud toitumist, mis on tervisele kasulik ja planeedile ohutu.
Hea uudis on see, et mudel lubab mõõdukat juustu, munade, kala ja valge liha tarbimist – peamine on, et toitumine oleks tervikuna tasakaalustatud. See ei ole mingi range keeld. Teadlased kutsuvad pigem üles mitmekesisusele ja mõõdukusele.
Lihasöömine ohustab kliimat
Inimesed on tarbinud loomseid tooteid vähemalt kaks miljonit kuussada tuhat aastat, kuid tänapäevane lihahimu on läinud kontrolli alt välja. Loomakasvatuse suur ökoloogiline jalajälg on tingitud maa kasutamisest söödaks, otsestest kasvuhoonegaaside heitmetest ja märkimisväärsetest energiakuludest tootmisahelas.
Varem on juba jõutud järeldusele, et kui traditsiooniline loomakasvatus järsult lõpetada, võiks kasvuhoonegaaside tase maailmas jääda stabiilseks kuni kolmkümmend aastat – see rõhutab veel kord selle valdkonna mõju kliimale.
Mida see kõik tähendab?
Caroline Gebara ja tema kolleegid rõhutavad, et jätkusuutlik toitumine ei ole ainult isikliku vastutuse küsimus, vaid oluline on ka riiklik tase. Kättesaadavus, mõistlik hind ja kultuuriliste eripärade arvestamine on peamised tegurid, mida tuleb arvesse võtta.
Siiski on uuring veel üks samm selles suunas, et muuta meie toiduvalik teaduslikumaks ja arusaadavamaks. Kõik ei pea lihast täielikult loobuma, kuid mõõdukus, mitmekesisus ja teadlikkus aitavad toituda nii, et see ei kahjustaks ei meie tervist ega planeeti.
Hea uudis: mudel lubab mõõdukat juustu, munade, kala ja valge liha tarbimist, kui toitumine on tasakaalustatud. Ei tasu end range raamistikku suruda. Teadlased kutsuvad eelkõige üles mõistlikkusele ja mitmekesisusele.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!