Eesti pensionärid annavad oma panuse tööturule oluliselt kauem kui Euroopa Liidu (EL) keskmine ning üle poole elanikkonnast jätkab töötamist ka pärast pensioniea jõudmist. Iga kolmas eesti elanik, kes lõpetab töö pärast pensioniea jõudmist, teeb seda tervislikel põhjustel.
Eesti elanikkond vananeb. Kui 2000. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed 15% Eesti elanikkonnast, siis 2025. aastaks on nende osakaal kasvanud 21%ni ja prognoosi kohaselt on 25 aasta pärast, 2050. aastal, üle veerandi (27%) Eesti elanikkonnast vanemad kui 65 aastat.
Eesti Statistikaameti analüütiku Tei Vasiljevi sõnul on sarnane tendents täheldatav kogu Euroopas.
„Vananeva ühiskonna toimimiseks on oluline, et eakad inimesed jätkaksid aktiivselt tööturul osalemist. Mitmes Euroopa riigis on pensioniea 67 aastat ja võib eeldada, et tulevikus tõuseb see veelgi. Samuti ühtlustatakse järk-järgult naiste ja meeste pensioniea,” kirjeldas Vasiljevat üleeuroopalist suundumust.
Eestis hakkas pensioniea järk-järgult tõusma 2017. aastal ja jõuab 2026. aastaks 65 eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub pensioniea keskmisest elueast ja sel aastal saavad inimesed pensionile minna 65 eluaasta ja 1 kuu vanuselt.
Kuid kuidas inimesed tööturult lahkuvad ja millal nad on valmis pensionile jääma? Vasiljeva võrdles Eesti andmeid teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.
Tööhõive tase on Eestis kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine
Tööhõive tase näitab, kui palju tööealisi inimesi on tööturul. Eestis on see näitaja olnud aastaid kõrgem kui ELi keskmine. Kui 2024. aastal oli ELis keskmiselt kolm neljast 20–64-aastasest inimesest (75,8%) tööl, siis Eestis oli see näitaja 81,8%, st rohkem kui neli viiest inimesest.
Isegi pensioniea lähenedes töötab Eestis rohkem inimesi kui Euroopa keskmine: 2024. aastal töötas Eestis üle kolme neljandiku (75,7%) 55–64-aastastest inimestest, samas kui Euroopa Liidu keskmine näitaja oli alla kahe kolmandiku (65,2%).
Eestis on ELis suurim osakaal inimestest, kes jätkavad töötamist pärast pensioniea jõudmist.
2023. aastal viis Eesti Statistikaamet läbi uuringu, mis keskendus inimeste üleminekule aktiivse tööelu lõpetamiselt pensionile, osana tööturu uuringust. Uuringu käigus küsiti 50–74-aastastelt pensionäridelt nende tööelu kohta esimese kuue kuu jooksul pärast esimese pensioni saamist.
„Uuring näitas, et pärast esimese pensionimakse saamist jätkas enam kui pooled pensionieas Eesti elanikest (54,9%) töötamist, kusjuures 45,4% jätkas töötamist täpselt samamoodi kui varem,” ütles Vasiljeva.
9,5% jätkas töötamist, kuid tegi mõningaid muudatusi oma tööalases tegevuses: näiteks muutis töökoormust või ülesandeid, jätkas töötamist ainult varasema lisatööna jne.
Pensionieas töötamise jätkajate osakaal (54,9%) on Eestis ELi kõrgeim, mis eristab meid oluliselt ELi keskmisest näitajast, kus vaid 13% pensionäridest jätkab töötamist pärast pensionile jäämist. Näiteks Saksamaa on üsna lähedal ELi keskmisele näitajale, kus töötamist jätkab 12,8% pensionäridest ja kus valitsus kavatseb julgustada inimesi pensionieas töötamist jätkama.
Vasiljevi sõnul on töötamist jätkavate inimeste osakaal nii nagu Eestis ka teistes Balti riikides ja Rootsis kõrge.
„Soomes jätkas töötamist veidi üle veerandi pensionäridest (28,6%) ja Taanis 14,7% pensioniealistest inimestest. Kõige väiksem on esimese pensioni saamise järel töötamist jätkavate inimeste osakaal Rumeenias (1,7%), Kreekas (4,2%) ja Hispaanias (4,9%),” märkis ta.
Ainult umbes kolmandik Eesti pensionäridest lõpetab töötamise pensioniea jõudmisel.
Andmed näitavad, et keskmiselt peaaegu kaks kolmandikku (64,7%) Euroopa Liidus pensioniea jõudnud inimestest lõpetas töötamise ja 22,4% ei töötanud ka varem.
„Eestis on aga umbes kaks korda vähem inimesi, ehk vaid umbes kolmandik pensioniealistest (31,6%), lõpetanud töö, ning 13,5% ei töötanud erinevatel põhjustel ka enne pensionile jäämist,” märkis Vasiljev.
Veel madalam kui Eestis oli töötamise lõpetanute osakaal ainult Iirimaal (25,3%), kuid seal ei töötanud peaaegu pooled (48,4%) pensioniealisest elanikkonnast enne esimese pensionimakse saamist, mis on Euroopa kõrgeim näitaja.
Lisaks naasis Eestis tööle 12,4% neist, kes lõpetasid töö või ei töötanud enne pensioniea jõudmist. Kokku töötas ligikaudu kaks kolmandikku ehk 68,7% eestlastest pensionil olles kauem või lühemalt. Samuti oli Eestis oluliselt rohkem tööle naasnuid kui Euroopa keskmine (4,5%). Ainult Rootsis (15,6%) oli rohkem EList tööle naasnuid kui Eestis. Lisaks Rootsile ja Eestile naasis tööturule ka Soomes (12,2%) enam kui kümnendik pensionäridest, kes lõpetasid töö pärast esimese pensionimakse saamist või ei olnud varem töötanud. Samal ajal naasis Rumeenias, Itaalias, Belgias, Kreekas, Küprosel ja Hispaanias tööle vaid alla 2%.
Keskmine Euroopa pensionär jätkab töötamist, sest talle meeldib tema töö.
Millistel põhjustel otsustasid inimesed pärast esimese pensioni saamist tööd jätkata või töölt lahkuda? Vasiljeva märkis, et üldiselt võib Euroopa riikides välja tuua kaks peamist põhjust töötamise jätkamiseks, mis kokku moodustavad peaaegu kaks kolmandikku kõikidest põhjustest: inimesed jätkavad töötamist, sest neile meeldib töö ja see toob rahuldust (36,6%) või majandusliku vajaduse tõttu (28,6%). Ainult Rootsis ja Hispaanias moodustasid need kaks peamist põhjust vähem kui poole kõigist põhjustest. Muude põhjuste hulgas olid näiteks soov jääda sotsiaalselt aktiivseks (11,2%), meeldiv võimalus teenida lisaraha (9,1%) ja muud.
„Kuid ka siin on riikide vahel suured erinevused. Taanis, Madalmaades, Itaalias ja Iirimaal väitis üle poole neist, kes jätkasid töötamist, et töö toob neile rahuldust, ning Taanis näiteks ei olnud majanduslikud põhjused praktiliselt olulised. Samal ajal vastas Küprosel, Rumeenias ja Bulgaarias enam kui pooled, et peamine põhjus töötamise jätkamiseks on majanduslik vajadus,” kirjeldas analüütik riikidevahelisi erinevusi.
Peaaegu kolmandik (31,6%) Eesti pensionäridest jätkas töötamist majandusliku vajaduse tõttu.
„Iga kolmas, kes jätkas töötamist pärast pensionile jäämist, kartis, et tal on raske elada ainult pensionist. Iga neljas (25,8%) ei kartnud, et ta ei suuda pensionist elada, kuid arvas siiski, et lisasissetulek aitab tagada soovitud elukvaliteedi,” märkis Vasiljeva.
Peaaegu sama oluliseks peeti ka tööst saadavat naudingut: seda nimetas peamise põhjusena veidi vähem kui veerand (24,2%) vastanutest.
Kõigis Euroopa riikides oli pensioniea saavutamine, mis võimaldas töötamise lõpetada, kõige levinum töölt lahkumise põhjus. Keskmiselt valis selle põhjuse üle kolme neljandiku (76,8%) ELis töölt lahkunutest. Kõrgeim protsent, üle 90%, oli Ungaris ja Sloveenias, madalaim aga Madalmaades (47,6%), kus see oli ainus põhjus, mille nimetas vähem kui pool töölt lahkunutest. Eestis nimetas seda põhjusena umbes pool (50,9%) töölt lahkunutest.
Eestis on tervislikel põhjustel töölt lahkunud pensionäride osakaal ELis kõige kõrgem
Järgmised põhjused, mis Euroopas keskmiselt olid märkimisväärselt harvem esinevad, olid terviseprobleemid (6,8%) ja maksimaalse tööealise vanuse saavutamine, mille järel inimesel ei olnud enam lubatud töötamist jätkata (6,3%). Muud põhjused, nagu rahalised stiimulid töölt lahkumiseks, muud tööga seotud põhjused, pereliikmete eest hoolitsemine jne, moodustasid igaüks vähem kui 3% vastustest.
„Erinevused riikide vahel olid taas üsna suured ja Eesti paistab silma sellega, et seal on suurim osakaal inimestest, kes on lõpetanud töö tervislikel põhjustel (29,5%)”, rõhutas Vasiljeva Eesti eripära.
Eesti järel järgnevad Portugal (16,8%), Leedu (15,8%) ja Madalmaad (15,6%). Kõige väiksem osa inimestest, kes on tervislikel põhjustel töölt lahkunud, on Sloveenias (1,9%), Kreekas ja Poolas (mõlemas 2,9%).
Madalmaades moodustasid rahalised stiimulid 13,1% ja Belgias 11,4% peamistest töölt lahkumise põhjustest. Teistes riikides varieerus selle põhjuse osakaal umbes neljast protsendist Soomes ja Rootsis kuni tühise protsendini – alla ühe protsendi – 11 riigis, sealhulgas Eestis.
„ Andmed näitavad, et Eesti pensionärid annavad juba praegu tööturule oma panuse märkimisväärselt kauem kui ELi keskmine. Arvestades meie demograafilist tulevikku, on see hea uudis. Veelgi parem oleks, kui töö rõõm, mida ei varjuta terviseprobleemid, muutuks veelgi olulisemaks motivatsiooniks töötamise jätkamiseks tulevikus,” – lõpetas Vasiljeva.
Andmed pensionile jäämise kohta on saadud Eesti tööjõu uuringu lisamoodulist. Need moodulid lisatakse põhiuuringule, et koguda üksikasjalikumat teavet töö ja tööturuga seotud teemade kohta. 2025. aastal koguti andmeid töö ja eraelu tasakaalu kohta. Täpsem teave moodulite kohta on kättesaadav Eurostati veebisaidil.
Tööjõu uuring hindab olukorda Eesti tööturul ja annab ülevaate elanikkonna majanduslikust aktiivsuse, tööhõive ja töötingimuste kohta. Tööjõu uuring on vanim ja suurim iga-aastane individuaalne uuring Eestis.