Kartulikrõpsud, kartulikõrvad, praetud kartulid – need on lapsepõlvest tuttavad ja miljonite lemmikud.
Kuid kui tihti on tulemus olnud pettumustvalmistav? Pehme, elutu koorik, liigne õlisus või vastupidi, kuiv sisemus.
Me kulutame aega, õli, kuid ideaalset krõmpsuvust ei ole ikka veel. Selgub, et kogu trikk ei peitu niivõrd praadimisprotsessis, kuivõrd selles, mis juhtub kartuliga enne selle kokkupuudet kuuma õliga.
Krõbeda kooriku peamine vaenlane on tärklis. Täpsemalt öeldes, selle ülemäärane kogus viilude pinnal.
Kui kartul lõigatakse, vabaneb rakkudest tärkliseline vedelik.
Praadimisel imab see tärklis kiiresti õli, muutes roa rasvaseks ja takistades tõeliselt kuiva ja krõbeda kooriku tekkimist.
Esimene saladus – leotamine. Pärast lõikamist valage kartulid kindlasti külma veega üle.
Mitte 5 minutiks, vaid vähemalt 30 minutiks, parem veel tunniks või isegi kauemaks. Vesi eemaldab suure osa pinnalisest tärklisest.
Te üllatute, kui hägune see muutub. Seejärel loputage viilud põhjalikult voolava vee all, kuni vesi muutub läbipaistvaks. See on äärmiselt oluline samm.
Teine saladus – täielik kuivatamine. Pesemud kartulid ei tohi lihtsalt nõrguda läbi sõela, vaid tuleb hoolikalt kuivatada.
Kasutage paberrätikuid või puhast köögirätikut. Mida kuivem pind, seda kiiremini ja ühtlasemalt moodustub koorik, mitte aur, mis muudab kartuli keedetuks. Niiskus on krõmpsu teine vaenlane.
Kolmas võti – õige õli temperatuur. Õli peab olema tõesti kuum enne esimese kartuliportsjoni lisamist.
Kontrollige seda, visates õlisse väikese kartulitüki – selle ümber peaks kohe tekkima aktiivsed mullid. Kui õli ei ole piisavalt kuum, hakkab kartul õli imama, mitte praadima.
Ja viimane nüanss – ärge ületäitke pann. Viilud peaksid olema ühe kihina, vabalt, et aur saaks kergesti väljuda ega tekitaks aurutaja efekti.
Kui kartulit on palju, prae portsjonite kaupa. Proovi seda meetodit: pikk leotamine, põhjalik pesemine, ideaalne kuivatamine, kuum õli ja vaba pann.
Tulemuseks on uskumatult krõbe, kuldne, peaaegu kaalutu koorik, mis varjab õrna ja õhulise sisemuse.
See pole lihtsalt praetud kartul, see on väike kulinaarne avastus, mis on kättesaadav kõigile.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!